Tartus leidis inimene, kes oma keldrit harva kasutab, sealt kärnkonna, kes tõenäoliselt oli sinna sattunud juba suvel ning enam väljapääsu ei leidnud. Kuna konn näis nälginud ja jõuetu, ei söandanud leidja teda niisama õue lasta, vaid teatas metsloomaühingule.

Edasi oli konn vaja toimetada Tartust Paidesse, kus teda ootas Järvamaa piirkonnajuht Virge koos kenasti ettevalmistatud taastumiskohaga. Pilt, mis avanes, oli ka paljunäinud ühingu liikmetele ahhetamapanev. "Meile vaatas vastu konn, kes oli tõsiselt kaalu kaotanud. Piltlikult öeldes oli temast alles vaid luu ja nahk... Kuid konnake oli siiski elus!" kirjeldavad nad.

Kondike
Foto: Eesti Metsloomaühing

Südaööl asuti meeleheitlikult uurima, milliste vahenditega kahepaikset aidata saaks. Praegu on Kondikese nime saanud konn liigiomases keskkonnas ning taastub. Juba on tal jaksu ise veekaussi ronida.

Eesti Metsloomaühing tuletab meelde, et sarnaselt teistele kahepaiksetele on kärnkonn Eestis looduskaitse all. "Konnad on kõigusoojased loomad, see tähendab et nende kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist. Talvel jäävad nad letargilisse tardunne ja süda lööb väga aeglaselt. Konnad on kahepaiksed, mis tähendab, et nad võivad elada nii maa peal kui ka vees. Nad hingavad nii kopsudega kui ka naha kaudu ning just seetõttu peab konnade nahk olema niiske. Kopsud on neil pisikesed ja läbi naha hingamine on elutähtis. Konnad ei joo, organismile vajalik vesi toimetatakse kehasse samuti naha kaudu.
Kärnkonnad söövad putukaid ja nälkjaid. Hoidkem neid eriskummalisi, armsaid ja kogu ökosüsteemi jaoks väga olulisi tegelasi!" palub ühing.