"Juhtus see, mis vanuritega ikka: Žorik hakkas taas "krambitama" ning vajas kiiret erakorralist arstiabi. Loomapäästergrupp selle ka tagas, sest oleme seda lubanud ja reeglina pole kombeks gängil omi sõnu süüa. Kliinikus tuli aga uus krambihoog peale ja see lõppes kahjuks juba koomaga. Kutu, mis kutu! Arstid jooksid ja rabelesid ning Žorik jäi kogu ööks järelvalve alla. Koer pisteti tuttuude ja ultrakeerulisse hapnikukambrisse. Inimene tegi kõik, mis tema võimuses. Ülejäänu jäi koera ja tema Jumala otsustada," kirjeldas Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner. "Žorik tegi koertetaevas vist järjekordse diili, sest tahtis veel päikest tõusmas näha. Uskumatu tüüp ja on ikka elujanu! Erakorralisest osakonnast toimetati ta hommikul tavapuuri, kus tänavakoerte kroonimata kuningas kõva-kõva norinaga magama keeras. Mõnus norin - nagu kassi nurrumine või ühtlaselt töötava mootori hääl, selline väga rahustav heli vähemalt minu jaoks."

Öösel uuriti ta põhjalikult läbi ka, aga midagi erilist ei avastatud - vanur nagu vanur ikka oma tervisehädadega. Röntgenülesvõttelt on näha, et Žorik on paar korda ka õhupüssist pihta saanud. Üks kuulidest oli väga napilt möödunud selgroost ning oleks võinud ta elu juba ammu lõpetada, aga tänavakoeral oli taas õnne.

Valneri sõnul on arstid ja Loomapäästegrupp nüüd järgmiste valikute ees ja võiks teha magnetresonantuuringu, et välja selgitada, kas tema hädasid ei põhjusta ehk ajukasvaja? "Samas jällegi ei anna see teadmine midagi, sest ajuoppi ei hakka ju keegi muldvanale koerale tegema," leidis Valner.

Žoriku tegelikku vanust ei tea keegi, kuna koer on terve elu elanud vabana - ta on pärit mitmeteisepealisest koertekarjast Paljassaares, kuid erinevatelt saatusekaaslastest pole ta iial lasknud end tabada. Praegu, kus liikumine on raskendatud, veedab ta oma vanaduspäevi mitme heasoovliku hoolitseja hoovil.

Žoriku kuju on tõenäoliselt avamiseks valmis 4. oktoobril
Heiki Valner

Kuigi loom elule alla ei vannu, on juba rahvusvaheliseks loomakaitspäevaks, 4. oktoobriks loodetavasti valmimas talle pühendatud monument. Kuju leiab koha Arsenali keskuse ees ning viimaste ideede kohaselt peaks koera jalge ees istuma ka kass, kuna päriselus on Žorik kassidega väga hästi läbi saanud. Skulptuur on pühendatud kõigile kodututele loomadele, kes inimese maailmas üle jäävad.