Reeglina ei tasu metsas viibides karta ei hunti, ilvest, šaakalit ega teisi ulukeid - metsloomad pelgavad inimest ja hoiduvad kohtumisest instinktiivselt ise. Hoopis suuremat ohtu võivad endast kujutada inimesega metsas kaasas olevad või omapäi hulkuvad koerad, seetõttu mõned soovitused ka selliseks puhuks.

Kohtumine hundiga

Huntidel on kaasasündinud väga tugev inimhirm – reeglina põgeneb ta inimest tajudes ise. Kui loom sind ei karda ja on uudishimulik, on enamasti tegemist hundikutsikaga, kes sulle mingit ohtu ei kujuta. Äärmisel juhul võib aga tegemist olla haige või inimesega liigselt harjunud isendiga, kelle käitumine on ettearvamatu.

Pixabay

Soovitused:

1. Ära jäta loomseid või muid toidujäätmeid oma kodulähedasse metsa või hoovile, et mitte harjutada hunti mõttega isekattuvast toidulauast. Inimese juurest regulaarselt toitu saav loom harjub inimese kohalolekuga ning võib lõpuks muutuda inimesele ohtlikuks.

2. Kui näed hunti, kuid tema sinu kohalolekut ei taju, siis naudi olukorda – selline võimalus tekib vaid vähestel.

3. Kui hunt sind märkab, kuid ei lahku või läheneb, siis taandu. Instagrami pildi jäädvustamine ei ole selles olukorras hea mõte. Ära keera loomale selga, ole ettevaatlik ja jälgi looma käitumist.

4. Auto, traktori, elumaja vms lähedal liikuv hunt, kui ta inimese otsest kohalolekut ei taju, ei tähenda tema vähest inimpelglikkust ning sulle ohtu ei kujuta.

5. Ära käi metsas lõastamata koeraga, kes sinu nägemisulatusest väljaspool jookseb. Hunt võib koeras näha saaklooma või konkurenti ning teda rünnata. Kui hunt ründab koera, siis tee võimalikult valju häält, et oma lähedalolekust märku anda.

6. Ebatavaliselt julge hundiga kohtumisest tuleb kindlasti teavitada vastavaid ameteid.

7. Kui hunt sind ründab, siis käitu samamoodi, nagu järgmisel lehel toodud koera rünnaku puhul.