Sellest on nüüd juba hea hulk aastaid, kui mu üle seitsmekümnene ema paanikas kliinikusse tormas: ise üleni verine ja räsitud, süles tema valge bostoni terjer, kelle valge kasukas oli laiguti roosaks värvunud. „Appi, appi, suured koerad ründasid. Tehke midagi, et mu koer ellu jääks,” – midagi sellist võis ta meile sel hetkel suure ehmatusega karjuda. Koer oli šokis ja värises, aga suuri haavu esialgsel vaatlusel ei paistnud, ka koera verest puhtaks pestes ei leidnud me oma suureks üllatuseks verejooksu allikat, ei kriimugi. Siis vaatasin ema. Tal oli näpu otsast praktiliselt tükk ära hammustatud. Koera kaitstes oli hoopis tema viga saanud. Koer jäi kliinikusse värisema ja meie tõttasime kiiruga traumapunkti. Tee peal kuulsin ka juhtunust lähemalt. Ema jalutas oma rihmastatud koeraga Mustamäe metsas, kui äkitselt nägi ta kahte koera enda poole tormamas. Oma lemmikut kiiruga sülle haarates komistas ta kogemata ja kukkus. Koerad veeretasid ema maas edasi ja tagasi, püüdes oma „saaki” kätte saada. Koerte perenaine aga karjus abitult kõrval, suutmata oma murdjaid kontrollida. Hiljem selgus, et samad koerad on ennegi teisi lemmikutega jalutajaid rünnanud. Andsime asja politseisse, koerte omanik sai karistada ja loodetavasti pidas neid edaspidi jalutades rihmas.

Selliseid lugusid on kahjuks palju ja pahatihti lõpevad need väikese koera hukkumisega. Kuidas koerte kaklusesse sekkuda ja mida teha, kui selline asi juhtub? Häid ja õigeid juhiseid sellises olukorras tegutsemiseks kahjuks ei olegi. Iga hinna eest oma koera kaitstes võid hoopis ise viga saada ja vastupidi, ennast säästes võid kaotada oma koera.

Shutterstock

Oluline on mõista koera kehakeelt ja käitumist. Miks koer ründab? Kuna koerte kehakeel on keerukas, siis võivad inimesed rihma teistes otstes sellest sageli valesti aru saada ja oma koerale valesid signaale anda. Kui vastamisi satuvad kaks segaduses koera ning kaks ebakindlat ja koerte kehakeelt valesti tõlgendavat inimest, on konfliktid kerged tekkima. Ründava koera omanik on enamasti teinud korduvalt vigu, mis on kinnistanud koera valet käitumist. Näiteks ei ole võtnud oma koera kontrolli alla kohe, kui ta noores eas esimest korda teise koera suhtes agressiivsust üles näitas. Kui kutsikal on tendents agressiivsusele, siis ei tohi tal kunagi olla võimalust oma agressiivsust avaldada. Koer peab olema rihmas ja vajadusel suukorviga. Lootusest, et ehk ta seekord ei hammusta, on potentsiaalsel tulevasel ohvril vähe abi.

Inimene on koera sõber ja kaitsja. Kui koera meelest ei tee me seda piisavalt, siis võtavad nad kaitse enda peale.

Suur hulk rünnakuid toimub ka saagijahtimise tõttu. Väike, kiirelt sibav loom ehk teine koer võib olla kõrgenenud saagiinstinktiga koerale ahvatlev maiuspala.