Mõned sisalikud on võimelised loovutama oma sabad (seda nähtust nimetatakse autotoomiaks ehk eneseköndistamiseks), kui neid ähvardavad kiskjad. Selline kaitsekäitumine on eriti levinud sisalike seas, kuid seda esineb ka mõnedel salamandritel, kusjuures nende sabad jätkavad vingerdamist, juhtides ründaja tähelepanu kõrvale, samas kui kaval loomake kiiresti kaob. Kui see on juhtunud, hakkavad sisalikud endale uut saba kasvama. Gekodel võib see toimuda kõigest 30 päeva jooksul, mis on kiirem kui ühelgi teisel ​​sisalikul.

Eriti meditsiinivaldkonna teadlastele pakub huvi asjaolu, et erinevalt imetajatest ulatub sisalike seljaaju sabasse välja. See tähendab, et kui loomad hakkavad oma saba taastama, peavad nad kasvatama uuesti ka seljaaju. Uurides, kuidas need targad roomajad selle muljetavaldava saavutusega toime tulevad, loodavad teadlased leida uusi ravimeetodeid ka inimeste jaoks.

„Teadsime, et geko seljaaju võib taastuda, kuid me ei teadnud, millised rakud selles kõige olulisemat rolli mängivad,“ selgitab uuringut juhtinud professor Matthew Vickaryous. „Inimesed on seljaaju vigastustega tegelemisel väga saamatud, nii et loodan kasutada gekodelt õpitud teadmisi selleks, et ergutada ka inimeste seljaaju vigastusi end ise parandama.“

Geko
Pixabay

Uurijad simuleerisid laboris kiskjat, napsates gekodelt saba ja analüüsides seejärel üksikasjalikult kõike rakutasemel toimuvat nii enne kui ka pärast saba eraldumist. Nad leidsid, et seljaaju sisaldas spetsiaalseid tüvirakke, mida nimetatakse radiaalseks gliiaks. Neid rakke leidub kõigis siiani uuritud selgroogsetel ja need aitavad tavaliselt suunata äsjatekkinud neuroneid lõplikesse sihtkohtadesse. Muus osas on nad aga üldiselt üsna vaiksed.

Ent kui sisaliku saba eraldub, tuleb mängu miski muu. „Rakud toodavad erinevaid valke ja hakkavad vigastuste tekkimisel rohkem vohama,“ ütleb Vickaryous. „Lõppkokkuvõttes teevadki nad tutt-uue seljaaju. Kui vigastus on paranenud ja seljaaju taastunud, naasevad rakud puhkeolekusse.“

Sisalike regeneratiivne võime ei piirdu ainult sabadega, sest nad suudavad parandada ka oma kesknärvisüsteemi muid osi. Seetõttu soovibki teadustiim nüüd keskenduda sellele, kuidas neil õnnestuks uusi ajurakke luua.

Allikas: iflscience.com